Kosmosekoolide võrgustikuga on praegusel postitusel niipalju seost, et meil oli au sobitada tutvus ühe hakkaja gümnasisti Kristini ja TÜ observatooriumi inseneri Mari Alliku vahel. Tulemuseks oli kõrgetasemeline uurimistöö, millega panustatakse Tõravere satelliitide põrutuskindluse katseseadme arendusse. Nimelt valisid Kristin ja Mari välja õiged materjalid, mida kasutada lööke tekitava haamri all, et rakises katsetatavad satelliidid saaks justnimelt “õige” põrutuse osaliseks. Võtmetähtsusega oli löögi kostespektrite uurimine. Kuivõrd minu selgitus võib olla segane, vaadake täpsemalt ise siia lisatud uurimistööst järgi!
Igal juhul oli rõõm, et kaks vajadust kohtusid ning sellest midagi nii viljakat sai sündida. Sellistes koostöödes seisneb üks selle võrgustiku mõte.
Stardipäeva õhtul, kui kõik on juba leitud ja üleval ära käinud. Kodutee.
Viljandi Jakobsoni kool on näidanud tõelist pühendumist ja olnud alati kindel osaleja kõiges, mis kosmosekoolid ette võtavad. Nüüd on rõõm jagada teiega ilmselt kõige põhjalikumat kokkuvõtet kooliõpilaste tehtud stratosfäärilennust, mille leiate siit:
VJK Kosmoseringi õpilased Joonas Jürine, Mia-Mai Seermann ja Johanna Saavaste jagavad enda kogemusi järgmistes sõnades:
Lend toimus 26. septembril kell 12. Sondi sees olid andurid, mis mõõtsid õhutemperatuuri, kosmilist kiirgust ja õhurõhku. Samuti olid sondis ja sondi küljes taime seemned. Nendeks seemneteks olid rohelised läätsed, punased läätsed, lutsern ning redis. Igat seemet oli 10 tükki. Õhku tõusu asukohaks oli kooli staadion. Sond lendas 27 km kõrgusele. Lend läks sujuvalt ilma tõrgeteta. Pall koos seemnetega maandus Pätsavere lähedal sõidutee kõrvale.
Suur uuendus võrreldes kõigi varasemate kosmosekoolide projektidega oli see, et mõõdeti otseselt ka kosmilist kiirgust ehk alfa, beeta ja gamma kiirguste summaarset taset lennu vältel.
Järgmiseks istutasime seemned mulda. Seemned olid jagatud kasti osadesse. Vasakul asetsesid sondist väljas olnud seemned, keskel olid sondi sees olnud seemned ja paremal olid tavatingimustes kasvanud seemned. Kõiki seemneid oli kokku 120. Et seemnetele soojust ja valgust anda panime taimede juurde hõõglambi. Mullast tulid välja ainult rohelised läätsed. Teised seemned kõdunesid mullas. Sondi väljas olevatest taimedest tulid välja 5 taimevart, sondi sees olevatest ainult 1 ning tavatingimustes olevatest 5. Kuna lamp asus tavatingimustes olevate seemnete juures olid tavatingimustes taimed pikemaks kasvanud kui teised.
Kokkuvõtteks oli näha, et sondi sees olevad taimed läksid halvemini kasvama kui sondist väljas olnud taimed ja tavatingimustes olnud taimed. Lühiajaline külm ja suur kiirgushulk ei mõjutanud seemnete idanemist ja kasvamist. Tulevikus peaks katset kindlasti kordama ja võrdlema uusi tulemusi vanadega.
Foto lennu jälgimistehnikast Viljandi Jakobsoni kooli katuselt, mõni hetk enne starti.
