Arhiiv kuude lõikes: juuni 2020

Kosmosekoolide võrgustiku töörühm toimetab suvel koostöös Tõravere observatooriumi ja Tartu linnaga!

Jaan Poska gümnaasiumi, Elva gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli ja veel mõne kaaslase osavõtul on moodustatud koolideülene tiim, kes asub 2020. aasta suvel kontoriga Tõravere observatooriumis ja toimetab seal lisaks mõne stratolennu ettevalmistusele ka ühe väga rakendusliku ja avalikku huvi teeniva kaugseire projekti kallal.

Kosmosekoolide kontor Tõravere observatooriumis, kus noored teevad teadust isegi suviti. Pildil ühed lahendamas raadioside küsimusi, teised käivitamas valgusreostuse seire kaameraid.

Nimelt kavandame Tartu linna valgustingimuste seiret, ehitades selleks multispektraalse kaameralahenduse ning seirates suure valgusräigusega objekte. Juhendajateks sellel alal on astronoomia, kaugseire kui ka eluslooduse eksperdid. Tegu on kodanikuteaduse projektiga ja see täidab täiendava keskkonnamõju hindamise ülesannet, mis mõnede objektide puhul on selgete puudujääkidega.

Vaated Raadi järve äärest valguslahendusele, mis on kõiki soovitusi ja mitmeid nõudeid eiranud ning esitletav valgusega risustamise musternäidisena Tartu linnas.

Hea meel on tõdeda, et esimesed kohtumised Tartu linnaga ja TÜ Tõravere teadlastega on loonud koosmeele, et teema uurimine on oluline ja väärib meie kõigi tähelepanu, olgu huvi esmajoones majanduslik, tervisega seonduv, tehnilist või ökoloogilist laadi.

Jõhvi gümnaasiumi noored kaitsesid stratosfäärilennu teemalise uurimistöö!

Henri Lemmats ja Roland Raidma koos oma juhendaja Airika Andrusega on pikemat aega olnud võrgustiku ainus esindus Ida-Virumaal. Nende ühise pingutuse tulemusel startis Kesk-Eestist 2020. aasta veebruaris nende esimene stratosfäärilend. Lennust on kirjutatud ülevaade ja lisatud videotutvustus Jõhvi gümnaasiumi kodulehel: https://www.johvig.ee/uudised/johvi-gumnaasiumi-esimese-sondpalli-lennutamine-stratosfaari

Lennu ettevalmistust ja läbiviimist kirjeldava uurimistööga saab tutvuda siin:

Roland ja Henri valmistasid oma sondi ette ilma kõrvaliste kommentaarideta ja vastutasid ka kõigi õnnestumiste ja altminekute eest.
Juhendajad palli tõstevõimet testimas. Ülemise õhukihi talviselt kiirete tuuleolude tõttu sai pall täidetud erakordselt ligi 4 kuupmeetri heeliumiga, mis tähendab tõstejõudu ligi 4 kg ja tõusukiirust 7-8 m/s.
Raadioside asjades oli projektil veel arenemisruumi, kuid pardakaameraga saadi siiski kätte videoid ja pilte ning GSM/GPS mooduliga ka maandunud sondi asukoht.

Jõhvi gümnaasium jätkab stratosfäärilendude korraldamist ja on seadnud eesmärgiks seniste raadioside puudujääkide kõrvaldamise. Julgust lisab seegi, et samas maakonnas on 2020. aastal oma kosmoseklubiga tegevusi alustanud ka Kohtla-Järve gümnaasium, kes hetkel tegutseb koostöös kogenud Reaalkooli lennutajatega.

Stratosfäärilennu õpik on saanud olulise lisa!

Uuendatud versioon õpikust sisaldab lõpuosas nüüd ka logiandmete analüüsi ja lennu graafikute koostamise peatüki. Kui olete andmed kokku kogunud aga midagi peale ei oska hakata, siis sellest leiate tublisti abi – materjal ise asub sektsioonis “Abimaterjalid stratosfäärilennutajale”.

Märkimisväärne on peatüki puhul asjaolu, et selle valmimise eest kandis hoolt võrgustiku liikmeskond – koostajaks on Kosmosekoolide võrgustiku õpilane, äsja gümnaasiumi lõpetanud Jarl Patrick Paide, keda ootavad ees uued kõrged sihid matemaatika maailmas. Toimetaja on vabatahtliku töö korras Jaanus Leoste.