Tehtud lennud

Siit näete meie erinevaid teostatud lende

Reaalkool lennutas sondipalli

Pühapäeval (10.02) lennutasid Reaalkooli 11. klassi gümnasistid (Jarl, Paula, Kaarel) ja põhikooli robootikaklubi võistkond VIIRUS (Katariina, Uku, Peeter, Jasper, Luka, Pärtel) koos abiliste ja kaasaelajatega stratosfääri kooli esimese sondpalli. Väätsa põhikooli poolt ellu kutsutud Eesti Kosmosekoolide Võrgustiku projekt on hea näide, kuidas vanemad ja nooremad koolikaaslased saavad ühise eesmärgi nimel koos panustada. Sondi valmistamine ja tolmukogumise süsteemi ehitamise eest vastutasid nooremad õpilased ning tehnika töökorda seadmise ja andmete kogumise eest gümnasistid. Koos aidati pallil õhku tõusta.

Algselt sooviti alustada lennutamist Kesk-Eestist Väätsalt, aga ilmastikust tingituna oli oht, et sond maandub Venemaa piiri taha. Seetõttu alustati lendu hoopis Varblast Pärnumaalt. Kuigi lennutamise alguseks planeeriti kell 11.00, siis ettevalmistuste ja tehnika kontrollimise peale kulus hinnatust enam aega. 1400 grammise lastiga pall alustas oma teekonda 11.51. Pall kadus kiiresti silmapiirilt ja ühendust peeti palliga raadioside katkemiseni veel 30-40 min. Seejärel alustati sõitu prognoositava sondi allakukkumise kohta Paide suunas.

13.50 oli pall saavutanud oma maksimumkõrguse 28 188 m ja saanud hakkama -51 °C temperatuuriga. Lend lõppes kell 14.06 Paide külje all Tartu mnt lähistel. Sond saadi tervelt kätte ja avamisel oli tehnika samas seisus, nagu lennutamise alguses.

Gümnasiste ootab ees andmete allalaadimine ja töötlemine. Robootikaklubi liikmeid õhuvõtukanalite lahtivõtmine ja filtrite sisu uurimine. Edu neile edasistes tegevustes ning jääme ootama järgmisi lende ja projektiga liituma uusi huvilisi.

Ahti Pent (Tallinna Reaalkooli tehnoloogiaõpetaja)

Väätsa 2.lend

Türi vallas asuv Väätsa põhikool lennutas reede 11.mai 2018 keskpäeval stratosfääri õhupalli koos väikese teadusjaamaga. Pool tundi hiljem startis Väätsa staadionilt ka Tallinna tehnikaülikooli õhupall.

Väätsa põhikooli Kosmoseprogrammi noored pürgivad sel aastal juba teist korda kosmose piirimaile. Lisaks andmete kogumisele ja lennu jäädvustamisele püütakse kõrgustes süüdata ka säraküünalt. Katse õnnestumisel on tegemist omanäolise maailmarekordiga.

Füüsika- ning töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Jonas Nahkori juhendamisel muudeti penoplastist kapsel võimalikult õhukindlaks, et ligi 30 kilomeetri kõrgusele tõusev teadusaparatuur ära ei külmuks, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Noored tunnistavad, et kosmoseprogrammis osalemine on tublisti avardanud nende silmaringi ja muutnud kooliskäimise põnevaks.

Väätsal tegid katsetusi ka Tallinna tehnikaülikooli teadlased, kelle sõnul on noored õigel teel.

“Kosmos ei ole midagi müstilist ja väga kauget, me saame oma käega midagi valmistada, mis läheb peaaegu kosmosesse. Ma näen seda poolt seal kõige rohkem,” rääkis TTÜ kosmosekeskuse juht Rauno Gordon.

Väätsa teadusjaam oli õhus üle nelja tunni ja maandus Lohusalu poolsaare tipus, läbides üle 100 kilomeetri.

Väätsa põhikooli kosmoseprogramm on teadusprojekt, mille eesmärk on teha heeliumipallidega starte ning sooritada rekordilisel kõrgusel võimatuna näivaid katseid. Lõppeva õppeaasta projekt kujutas endast kuus kuud kestnud sepitsusi, mille tulemusel lendas 29. märtsil ~27 km kõrgusele põhikooli esimene teadusjaam.

https://novaator.err.ee/830642/galerii-vaatsa-koolilapsed-saatsid-teele-ohupalli-teadusjaamaga

Väätsa 1.lend

Järvamaalt saadeti 29.märtsil 2018 kosmosesse heeliumiga täidetud õhupall. Põhikooli noorte teadusprojekti raames oli plaan maapinnast umbes 30 km kõrgusel süüdata säraküünal. 

Tehtud! Esimene lend sooritati peaaegu edukalt, kui välja arvata ebaõnnestunud säraküünla katse. Aga oma vigadest õpitakse – tegeleme hetkel uue stardi ettevalmistustega, et samu vigu mitte korrata.

1) VPK Kosmos 1 ON maandunud
2) VPK Kosmos 1 ON leitud
3) VPK Kosmos 1 säraküünal EI OLE süttinud

Tohutult õpetlik katse sest enamus probleeme, mis ilmnesid on tagantjärgi loogilised. Öösel otsisid seda jaama 13 inimest ja 3 suundantenni. Aga kogu pardal olnud GPS tehnika hakkas iseennast segama ja kui mõned akud tühjenesid, said teised endast elumärki anda. Hommikul jõudsid need elumärgid viimaks kaardile!